Facebook

Näoraamat väitis, et mu tõeline armastus on mu parim sõber...

10 things i hate about you

1. you are so stupid when i'm around

2. you say things that don't make sense

3. your laugh is weird

4. the way you walk is so funny

5.you talk so loud

6. sometimes you're so gay

7. your scream scares me

8. your smile is crocked

9. your dance moves are so awkward

10. you like to annoy me and call me idiot

things i love thousand time more than i hate

and now i try to build the better me... just for you

I miss summer

"Sleepless"

Koreograaf Jiri Kylian on öelnud, et teda paelub liikumine ruumis erinevate objektide vahel, samuti hinge liikumine. Loomulik liikumine tähendab seda, et kui sa liigud millegi poole, siis samaaegselt pead sa eemalduma millestki muust. Aga kas me ikka teame oma eesmärke - kas me tahame liikuda millegi poole või millestki eemale?

Holland, 2005

Hairspray

I DON'T COME CHEAP, BUT THE KISSES COME FREE.

Siis kui soovid, et kõik oleks hea, aga nägu on mossis - seisa pea peale ja suu vajub teist pidi. Naiivne mina - üritan alati leida head, sest halb tuju mõjub kurnavalt.

He was like: "I never wanna lose you... and us... and our friendship."

And I thought: "Here we go again..."

(Ning vahel on kuidagi nii, et nutan õnnepisaraid. Nagu praegu. Ning vahel need õnnepisarad toovad välja ka kurvad pisarad. Nagu praegu. Ning ma ei taha olla kurb, tahan nutta õnnepisaraid. Nagu ma praegu ei suuda.)

Rahu mu südames

Kõige parem tunne maailmas on see, kui ma olen lõpetanud järgmise loo kirjutamise - lugu, mis on südamest ja reaalsest elust. See annab mulle head meelt mitmeks päevaks.

12

Kindlasti mu õnne-number. Vedamist on kuhjaga!

Nii ma seisin nagu tänavapost, oodates kuna ma võiksin liikuda. "Kes kannatab see kaua elab." Seega tahtsin lasta Teda enne mind. Kuid Ta peatus. Vaatas oma tumedate silmade ja muheda naeratusega otsa. Sel hetkel ma lugesin Ta mõtteid ja vist... vist natukene, pisut punastasin. Libisesin siis Tema ette ja tegin arglikud sammud minema.

Ning see, kuidas Ta liigub, on imetlusväärne. Ma olin tumm. Sõnatu. Ja kurt olin ka. Sest ma nägin Teda, aga ei kuulnud midagi, mis ümber toimus.

Ja siis ma tantsisin. Tantsisin südame välja nelja tantsuga. Ning tõmbasin riided kõigi ees koridoris ära, et järgmiseks tantsulkaks ennast valmis panna. Ja ma naersin ja värisesin ja hingeldasin ja jooksin uuesti lavale.

"Kas seal on teisi tüdrukuid samasugustes jaaniussi ja röövlikostüümides?" laususin ma ja alles nende naerust sain ma aru, mis ma küsinud olin.

Põgenesin Kristi juurde, intellektikale.

Ma nägin tuttavat nägu ja tahtsin end varjata, kuna ei teadnud, kas Tema mind ära tunneb. Vihje ja asi oli selge. Hea tunne oli. Vaba ja sõprust täis. Naeru ning tundus nagu oleksin temaga juba väiksest peale koos irvitanud ja tuttavad olnud. Jah, väike lisa-efekt oli ka, jalad läksid täitsa nõrgaks.

Ja koju tulles pugisin ma isukalt nagu vana hobune pizzat ja nautisin linnatulesid.

Rainbow colors in my hair

You turned to me and said: "Never change the way you are!"

Hea versus omakasupüüdlik

Väidetavalt Sa tahad mulle head. Said teada midagi Tema mineviku kohta, ning...Räägid mulle kõike, mida sa teada said. Ainult ju sellepärast, et soovid mulle parimat. Ma olen pettunud ja haavatud. Õnnetu ning vaevu hingav. Löödud.

Ning nüüd mõtle... Sa tahtsid mulle, oma sõbrale head. Või tahtsid ikka?

Ma arvan, et sa tegid seda kõike ainult enda pärast.

Nii palju siis aitamisest.

Fearless

Meeting someone new - fearless.

Falling in love is fearless.

Letting go... is FEARLESS.

Vana klišee

Mul on kõik olemas. Ainus, mis puudub on Tema.

Võin kindlameelselt öelda, et läheksin Temaga lausa maailma lõppu. Muidugi, kui seal maailma lõpus ei pesitseks hiiglased, kes minult Ta ära rööviksid. Tuglase jätame välja. Läheks, kindlasti just temaga. Sest mul ei ole kunagi igav. Isegi, kui ta lahkuks, siis teaksin - et ta on mu kõrval. Ta ei oleks kahepoolne, nagu praegu - reaalsuses. Ta oleks see, kes on Ta minuga. Kuid kas minuga olles on Ta reaalne? Kas on Ta siis aus? Või petab Ta mind ja mu meeli?

Mu maailma lõpp asub seal, kus on need suured ja pehmed asjad. Kus mulle vastutulevad võõrkeelt kõnelevad inimesed, kelle on iga päev naeratus näol. Seal, kus ma olen kaugel kodust. Kuid ma jumaldan seda aega, mil ma seal olen. Ning ma jumaldaks seda veel rohkem, kui tuleksid mulle sinna külla. Kas või natukeseks. Oleksin väga õnnelik.

Sa oled armas

Jah, nii ongi.

SÕPO