Monday, May 31, 2010
Sunday, May 30, 2010
Saturday, May 29, 2010
Laevasõit on tore sõit
Ma pole pikalt nii palju maganud ja nii palju kõndinud.
Ma ärkasin iga tunni tagant üles, et lülitada sisse tuled ja telekas ning vaadata laeva "õuepilti," et kas oleme juba uppumas. See kordus nii terve öö. Ja minu õnneks või õnnetuseks me ei uppunud ühtegi korda. Siiski ma kontrollisin ka üle peopildid ja ööklubid, kas inimesed juba jooksevad hüsteeriliselt minema. Olin valmis võtma madalstarti kui taipasin, et me ikka ei upu. Kujutasin ette, mis jääks kõik ütlemata inimestele, kui mind enam ei oleks. Praegu tänan jumalat, et ma hirmust neile SMS-e ei saatnud ja tõtt ei rääkinud - ellu jäin ju. Ma taipasin, et mul oleks kahju, kui peaksin laevatekile jooksma ilma läpakata, lõpukleidita ja muude asjadega. Mõtlesin enda peas hetke olukorda, kui ma peaksingi välgukiirusel jooksma ja mu mõtetest jooksid üle kohad, kus vajaminevad asjad asuvad (et ma ikka surmaeel kiiresti saaksin need krabada). Ma kaalusin, kas peaksin riided ära vahetama, et ma ei peaks õue jooksma pitžaamas. Kui me hakkame vajuma nagu kurikuulus Titanic, siis ei oleks mul ju aega vahetada veel riided. Kõige rohkem julgust andsid mulle need rihmad, mis voodipesu kinni hoiavad. Olin pidevalt kahevahel: kas panna ennast nendega kinni või ei.
Tegelikult ei olnud asi üldse nii hull.
Sain kaks lõpukleiti nagu niuhti ja nüüd peaksingi valima, kummaga lähen.
Muidu on kõik tip-top. Naeratus ulatub Pluutoni ja ise olen väljamagatud energiahunnik. Keegi minuga nii muuseas kaklema ei viitsi tulla või naerma või langevarjuga hüppama või jooksma või kukerpalle tegema? Liiga palju magatud. Häire, täna öösel tuleb siis muuvi-maraton. Lõpp-punkt 4 ootab juba pikka aega mu hirmunud nägu.
Rõõmu teile, delfiininäod.
Wednesday, May 26, 2010
Hea!
See on vist maailma raskeim tunne. Kõik tundub nii hea ja õnnelik, kuid ometi miski kripeldab. Raske, kui aru ei saa, mis see on. Taibates on veel raskem. Raske, kui hakkan sellele veel rohkem mõtlema. Aina raskemaks läheb, kui ei saa ma sellest kellelegi rääkida. Raskem, kui ma tean, et ei suuda seda esimest korda ka sulle öelda, sest see on esimest korda nii raskelt, nii raskelt reaalne tunne. Ma tean, et ma varsti lähen. See toob meid kõige raskema hetkeni: Tean, et miski ei saa enam kunagi endiseks.
Proovige sellega elada, vot see on raske.
Muidu on ju kõik niiiii paganama hea. Ta oli täna nii armas, kui mind jalatallast pealaeni mõõtis ja lausus ühe ainsa komplimendi, mis punastama pani. Ning Tema oli ka täna armas, kui muretses mu pärast ja rääkima tuli ja naeratas ja naeratas ja vaatas. Mul on nendega vedanud. Olen kindlasti vesistaja, sest mind ajab nutma mõte, et see on kõik läbi. Väga hea, aga pisut kurb. Kuid ei, see ei ole meie viimane kohtumine, mitte veel.
Hea. hea. he. h. HEA.
Tuesday, May 25, 2010
Monday, May 24, 2010
Whoooooooo
Saturday, May 22, 2010
Wednesday, May 19, 2010
Tuks-tuks
Teeb mu süda.
Ja inimesed minu peas teevad "awwwwwwww!"
Ja inimesed minu peas teevad "awwwwwwww!"
Ma tean, et ta tuleb
tean, et ta tuleb jälle.
Kuhu nimelt?
Minu juurde.
Mis moodi?
Unenäo kaudu.
Ei, mu pea on selge.
Siiski,
võib-olla pisut ähmane.
Aga unenägudes
ta on minuga.
Kes tema?
Ma täpselt ei tea.
Aga ta muudab mind
õnnelikumaks.
tean, et ta tuleb jälle.
Kuhu nimelt?
Minu juurde.
Mis moodi?
Unenäo kaudu.
Ei, mu pea on selge.
Siiski,
võib-olla pisut ähmane.
Aga unenägudes
ta on minuga.
Kes tema?
Ma täpselt ei tea.
Aga ta muudab mind
õnnelikumaks.
Ma loodan südamest, et ta tuleb.
Koos Kuuga.
Girl from the moon leidis oma Boy from the moon-i.
I need a Spiderman. A great crime fighter, but a geek at heart.
Koos Kuuga.
Girl from the moon leidis oma Boy from the moon-i.
I need a Spiderman. A great crime fighter, but a geek at heart.
Thursday, May 13, 2010
Tuesday, May 4, 2010
Muusik
Monday, May 3, 2010
Saturday, May 1, 2010
VHK BITCCEEEEEES
Subscribe to:
Posts (Atom)