Osa minust on nii harjunud,
et ajad sa mind hulluks.
Teine pool aga üritab,
võidelda vastutasuks.
Osa minust on nii armunud,
et pilvedes hõljun ma.
Teine pool aga üritab
tunded maha salata.
Osa minust on nii rõõmus
ja koguaeg optimistlik.
Teine pool aga üritab
leida valemit, et olla õnnelik.
Osa minust ei saa aru,
mida mõtled sa.
Teine pool aga mõistab,
mida mu silm ei seleta.
Osa minust tahab kakelda,
olla õige ja võidelda.
Teine pool aga sooviks,
naerda ja mängida.
Osa minust tahab lausuda,
ole mees ja tule siia.
Teine pool tahab loota,
et õhtuks jõuad sa siia.
Osa minust on nii raevus,
et meel on kurb ja nõrk.
Teine pool on nii leebe,
ei ole sinu vastu kõrk.
Osa minust sooviks lennata
ja minema siit minna.
Teine pool aga teab,
et siin olla - pole vaja sinna.
Osa minust tahab sind
nii väga, palju.
Teine pool aga tahab sind
veel rohkem, nii palju.
Sunday, November 14, 2010
Thursday, November 11, 2010
Neljapäevad on parimad!
Kiire ja vihane, D-ugiT-ool, tantsu vaidlused ja taidlused, ma ei tea jalgpallist mitte midagiiiiiiiii! (häbenen, ausõna), Titanic.
Ma sind rohkem!
Ma sind rohkem!
Tänane õppetund lapsed: "Alati saad alles siis armastuses aru, kui oled selle kaotad."
Ehk -
Tegin juustega nalja ja jäin oma juukseid igatsema.
Mööduv nähtus õnneks!
Sinuga koos ma vihmavees sulan.
Heinzi blogi ülikõige :D
Wednesday, November 10, 2010
JD
Saturday, November 6, 2010
Tuesday, November 2, 2010
Monday, November 1, 2010
Ootan siin, silmad maad
Ma kõndisin kiiremini
kui kunagi varem.
Kõndisin sihitult
aga teadlikult.
Pöörasin veel viimase pilgu
pöörasin tänavale,
ilmale ja linnale,
inimestele ja endale.
Sulgedes ust nägin praost
värvilisi väikseid lehti.
Sügis oli tulnud.
Sulgesin ukse.
Tegin sammud trepi poole
tundsin, kuidas pisaraid valab südame poole.
"Mõttetu" laususin ma veel
seisatasin
ja taipasin taas
rumal tüdruk
kõrvuni sees.
Täna pikka trenni.
Elasin teise perioodi esimese päeva kenasti üle.
Ma arvan.
Nüüd on teada - parem asjad enne ära teha, kui hiljem.
Kummastav
Ta viskus kiiresti põlvili ja puudutas Su kätt. Käsi oli soe, elujõuline ja ergas. Ta pigistas seda pisut ning samal ajal vajusid ta silmist välja hõbevalged pisarad. Kas need olid ehmatusest? Ta ei teadnud. Sina veel vähem, kuna lebasid maas ilma tunneteta. Ta katsus oma käega Su kõri, põski ja jõudis laubani. Tõmbas hella liigutusega oma väiksed sõrmed Su juustest läbi. Vaikus oli hetkeks. Pinev vaikus. Seejärel surus ta oma huuled sinu omade vastu. See kõik toimus nii kiiresti, aga siiski nii aeglaselt. Järsku tõusis ta kärmelt, kohendas tormaka liigutusega püksisääri ja astus sammu eemale. Pööras selja Su poole ja hakkas mõtlikult edasi kõndima. Tagasivaatamata. Õnneotsingule. Ilma sinuta.
Hispaaniast kõnelen pisut hiljem.
Subscribe to:
Posts (Atom)
