Saturday, September 25, 2010

Rets-rets-RETS!

Ülimõnus ja üliväsitav oli esimene osa. 8:27 kooli, ümberriietumine ja koolihoovi sinepiga hambaid pesema. Seejärel ridu-radapidi raekojaplatsi. Dani küüned ja kätekõverdused, naeru ja külmetamishetki. Vabaduseplatsi laulma ja mängima. GAGi ette reivima ka. Siis juba teatrirühmaga etüüde tegema. Hea!
Pausi ajal pidime Johannaga oma SUPERKOSTÜÜMIDEGA vanalinnas reivima, raha kerjama, mandleid tasuta saama, NO99-juures käima ja võõrastele oma peremehi ülistama. Nalja kui palju! See järel suundusime kõik parki. Urkega oli see kohutav. Ma ei väsinud ära kõndimisest, vaid naermisest.
Seejärel igasugused mängud ja teatevõistlused, muna-sõjad ja veel rohkem palavust ja kuumust.
Abiturent on jumal!

Õhtune rets oli jumalik! Kõigepealt tiirutasime kinniteibitult linnas ja siis juba suundusime tsirkusesse. Võeti paari kaupa, silmad kinni seotud. Meid hakati vedama koolimaja peal erinevatesse tsirkuse ruumidesse. See oli lihtsa ülilahe! Võin kihla vedada, et kellelgi tõesti ei olnud nii lahedat. Abiturendid nägid nii palju vaeva, olid nii loomingulised. Meie koolimaja on lihtsalt nii cool! Ma ei oska seda kirjeldada kah. Vähemalt ei jõuaks ma sellest kirjutada.

Super päev!

Tuesday, September 21, 2010

Päev möödub liiga kiiresti

Mida teha, kui valikuid on liiga palju?

Istun Ida pool. Kohe lippan trenni. Tänane päev? Sulamisrohke. Vihma ja märgu jalgu.

Mu pihta on nyyd liiga palju pilke. Kumba valida. Kas ma pean yldse valima?
Abi oleks vaja.
Mis tee on 6ige?
Kumb?
Kes?

Saturday, September 18, 2010

Koit

Me paneme peo käima, see on tõeline märk, et vanadus on kaugel. Me mõtleme oma enda peadega. Me ei mõtle suremise peale. Kui sul on kolm õuna, siis see on kaugel surmast. Mis iial me ka ette ei võtaks, me teame, et see kes meist esimesena toob taevavõlvi meie juurde, siis kaugelt ette võtku meie haletsusväärne naer. Kui kostub maailma tagustesse piiridesse me naerukaja, siis elagu ta vaesus ja viletsus. Me ei põlga ega salga ise ennast, ega teisi, me söödame träänsi kõikidelle sisse, et elus püsiks üks ja ainus. Me elame, et tunnistada vabadust, mis meie endi ümber kallistab. Kanname kultuuri ja töötame iseendi heaks. Ma olen uhke, et meil on meie.

Igatsus

Triin on minu valge koer mustale koerale, mu öö päevale, mu õnn kurbusele, mu löögid südamele. Ta on kalju mu mustadele päevadele ja päike mu pärastlõunale. Kirjeldamatult hea. Kuid öeldakse: "maailma parimaid asju ei saagi kirjeldada."




Armastan skype, et saame teineteist näha.
Nii kaugel, aga ikka nii lähedal.
Armastan teda!

Thursday, September 16, 2010

Õnnejunnis

Mis möödas, see möödas - seda tagasi ei saa.

MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN.

julgen seda nüüd tervele maailmale kuulutada!

Tuesday, September 14, 2010

Ma olen kasvanud. Olen kasvanud kohe päris palju. Kui aasta tagasi tegid mind õnnelikuks ühed asjad, siis nüüd piisab mulle ka nendest teistest. Tubli olen... Või olen ma lihtsalt mõnes valdkonnas alla andnud?

Saturday, September 11, 2010

Kus te küll käisite?

Kellega laulsite?
Ilusad tüdrukud - silmad täis tuld.

Kvaliteetaeg Ullaga. Kvaliteetaeg Idaga. Kvaliteetaeg iseendaga.

Rahulik päev.