Midagi on peatselt muutumas. Või tagasi muutumas. Õigemini ma tulin tagasi. Aastaajast hoolimata ma kavatsen oma õied laiali puistada ja vaadata, kuhu tuul neid kannab. Ja seigelda. Füüsiliselt ning vaimselt. Ja joosta. Füüsiliselt ja vaimselt. Ja armastada. Eelkõige ennast. Ning siis seda muutusi täis elu.
Ma vajan ennast kui enda sõbrana. Oma sõpru kui enda sõpradena. Oma aega kui sõbrana. Elu kui mu sõbrana.
No comments:
Post a Comment