Nädalavahetuse kompass

Kogu mu tuba on täidetud kollaka-roosaka päikesetõusu kumaga ning ainus asi, mis minus külmetab on mu varbad. Ja ainus asi, mis mulle sooja annab, lisaks pehmele suletekile, on mu süda.

Viimased päevad on olnud täis kõhtu kõditavat naeru, lähedust, uusi-vanu tuttavaid, uusi-vanu armastajaid, uusi-vanu uudiseid. Kõige selle uue-vana keskel seisin mina, nautides olukorda, kus tulevikku ei tea ja minevik oli meeltelt pühitud. 

Seisin ja pühksin pisara, tänasin, naersin ja taipasin: "Kui see ei ole miski, mis mind õnnelikuks teeb... siis ma ei tea, mis olekski." 

Isegi kui mu jalad või õigemini jalg mind enam ei kandnud, ei jäänud ma ka seisma. Ma ei saa endale keelata üllatusi ja võimalusi, mis soovivad mu elus mu kõrvale seista. 

Nii ma seisin sellega, usaldades ennast ja vaadates, kas see usaldab mind ka. 

Alma koos Chase Grace "Compass" kotiga.