Ajataju

Ma olen otsustanud seda aega kasutada. Põrgata kokku oma kohustustega, mitte lasta minema lahendamata probleeme ja täiendada ennast suurte tunnetega. Kui väljas on pärastlõunane hõng ning päike peegeldab kui hommikuvalgust, tuleb endale meeldetuletada, et on aeg, kus päike tõuseb ja loojub samal ajal. See on aeg, kus pilk peatub edasi sõitvas autos ja meelepildid jäävad tänu tähelepanule ning valmisolekule sisse hõljuma. See on nukker aeg, kus taipad kui kiiresti kõik edasi liigub, soovides seda peatada... ning samal ajal kaob sul ajataju. Unustad ajataju. Unustad end vaatama seda pärastlõunast valgust, mis teeskleb olla päeva algus. Meelest läheb ära, mis tektites enne  hirmu aja ees; miks kõik tundus nii lahendamatu ja ajendas tunnet, et isegi ühestki katki rebitud praost ei tule enam valgust läbi. Saan vaid lubada, et kasutada aega pilgu seisma jätmiseks ning taasavastamiseks on aja täisväärtuslik kasutamine.
Otsustame, et vahel peab meie aega kasutama meeldetuletamiseks. Ka kõige elementaarsemate tunnete, kohtade leidmiseks. Kõige elementaarsema enda valgustamiseks.

Voltage drop at 1:27

Maybe it’s not
my time
to be drowned.
Maybe I
just need
deep cleansing. 


Võib-olla ei ole
minu aeg
uppuda.
Võib-olla ma
lihtsalt vajan
sügavpuhastust. 

Hirm külmutab su

Hirm halvab. Hirm võtab osa sinust ja peatab selle osa töötamast. Mõistmast. Armastamast. Ta võtab ja vaatab, pigistab oma käte vahel -- keerab lukku su mõistuse, võimalused ja loovuse. Sunnib sind vaikima, kuid karjub sulle kõrva. Ütleb ainult seda, mida keegi ei sooviks kuulda, mida sina ei taha kuulda. Hirm halvab su mõistuse, ajataju ja ruumi. Hirm hakkab halvama su füüsist seisatades su jalad, kuumendades su temperatuuri ja väristades su käsi. Võtab võimust kohtades, kus ei tohiks ta olla ei käskija ega keelaja. Hirm istub su peal, hoiab sul ümbert kinni ja vaatab otsa. Mida ta tahab, et sa ütleksid? Soovib, et ütleksid, kuidas kardad ja tunnistad liikumatust? Valetaksid, et kõik on korras? Mida ta tahab, et sa üldse sellises situatsioonis ütleks? Ta külmutab kõik su häälepaelad.

Hirm vaatab sulle otsa ja ütleb, et tal on sinust kahju. Ja sel hetkel saad sa aru kui kahju on sul endast.
Mida sa hirmule vastad?

Remember it at 1:27

Her beauty
is never going to make you
less beautiful.
His beauty
is never going to make you
less worthy of it. 


Tema ilu
ei tee sind mitte kunagi
vähem ilusamaks.
Tema ilu
ei tee sind mitte ealeski
vähem väärtuslikumaks. 

Natukene külmaks läinud

Ma sooviks kirjutada nii palju, kuidas ma tunnen või kuidas ma näen, mis lõhna ma tajun või kuidas mõtted võivad helikiirusel mu sees joosta - peatumata, puhkamata, valimatult võites mind. Millest puudus on, ma tean. Mida vähe on, ma tean. Mis mind õnnelikuks teeb, ma tean. Mis paneb mind seest kasvama, ma tean. Kuid teadmine on lakanud mind aitamast ning koputab küüntega kärsitult lauale, loeb sekundeid ja kardab tunde. Hommikupimedus voolab õhtupimedusse. Kärsitu koputus lukustab kõrvad, halvab jalad ja käed kuid paneb meele vaigistamatult genereerima ideid, mida ise pole istutanud. Ideid, mille üle hetk tagasi võisin naerda; võisin mõelda, kuidas mõeldakse küll neid; võisin lükata need eemale oma mina-pildist ja sellest maailmast, kus tegelikult elan. Ma tõmban koputuselt laua alt. Ning ta leiab võimaluse koputada põrandal edasi. Ainus idee, mis suudab koputuse lollused tasapisi vaigistada on järjepidev idee teda peatada. Järjepidevalt proovida teda peatada. Järjepidevalt summutada ta heli. Järjepidevalt harjutada end ta eemaldada.
Ma tean kõike ja samas mitte midagi. Mu sees elab kõik ja väsib kõik. Ma järejepidevalt äratan end.

Mu sees on paradiis, aga ilmad on lihtsalt natukene külmaks läinud.

Su püsivus

Ma imetlen su püsivust. See, kuidas sa püsid protsessis. Püsid tänases päevas. Püsivalt loodad head või teadvustad endale püsivalt, et varsti on kõik kohe hea. Püsivalt tuletad meelde ilu, mida sa näed. Püsivalt ütled "ei" sellele, mis seda ilu ei kasta. Investeerid sinna, kus soovid näha kasvu. Investeerid endasse, et näha enda kasvu. Viisid, mis moodi sa seda püsivust säilitad, näitavad su mõtteid, tarkust ning siiski püsivalt tegutsevat soovi. See, kuidas sa püsivalt võid imetleda inimest, või pärastlõuna valgust, või leida lahendusi pärast und on miski, milleni me kõik püsivalt pürgime. Otsides su püsivusele alust ei saanud ma märkamata jätta, kui lihtne on seda püsivust saavutada - raskus seisneb seisma jäämises, sest meile püsivalt öeldakse, kuidas rahu peab otsima, mitte selles lihtsalt eksisteerima.
Sa oled see püsivus, millest me unistame, aga püsivalt kipume mööda jooksma.
Hirmust, et kuskil on miski parem. Aga see miski kuskil ei ole püsiv.

Ma imetlen su püsivust.

My bed at 1:27

My bed is empty without you.
But it would be ever more emptier
without
me. 


Mu voodi on tühi ilma sinuta.
Kuid see oleks veel tühjem
ilma
minuta.