Ma lõpetan endas öö,
sest palju ilusam
on öö üleminek
hommikule,
kui esimesed kiired
paitavad majade vahelt
mu väikeseid käsi,
mu suuri silmi,
mu külma keha.
Me ärkame.
Ööst ilusam on
minek õhtusse,
kus soe õhk palub
veel jääda;
kus rammestus reedab
elu täis päeva;
kus magusad haigutused
ootavad pikisilmi hommikut.
Tänamata täname päeva.
Ja ennast.
Ja elu joovastust.
Ma lõpetan endas öö,
sest meil on ammu
juba käes
päevavalgus.
No comments:
Post a Comment