Tartuffe
...
Dorine: Ma teid ju armastan...
Orgon: Just kui ma seda tahaks!
Dorine: Ma siiski armastan, kui panetegi pahaks!
...


Alustades sellega, et sain totaalselt läbimärjaks, oli see alles tõesti algus. Olliga kulgesime Pauligi telgi juurde, kus kamp oli juba koos. Emajõgi, siili-onu, nike tossud, filmid, kulgemine, Sandri kadumine, Hansu energia ja postid, katkise rattaga mees, McDrive, karlova, uni ja öö, Villu/Villi, Kalevi suhe lambaga, Kevini kätepeal kõnd.
Ei, ma ei taha pühendust. Tahan just midagi heaaaaaaaaaaaaaad. Ja rahulikku. Chilli!
Lihtsalt naeran. Keegi ei käse poseerida. See oleks nagu elamine kellegi teise õpetuste järgi. Või nagu mängimine kedagi teist. Kõik on nii lihne. Loomulik. Looduse loomulik osa on olla õnnelik. Rahulolev.