Saturday, September 25, 2010

Rets-rets-RETS!

Ülimõnus ja üliväsitav oli esimene osa. 8:27 kooli, ümberriietumine ja koolihoovi sinepiga hambaid pesema. Seejärel ridu-radapidi raekojaplatsi. Dani küüned ja kätekõverdused, naeru ja külmetamishetki. Vabaduseplatsi laulma ja mängima. GAGi ette reivima ka. Siis juba teatrirühmaga etüüde tegema. Hea!
Pausi ajal pidime Johannaga oma SUPERKOSTÜÜMIDEGA vanalinnas reivima, raha kerjama, mandleid tasuta saama, NO99-juures käima ja võõrastele oma peremehi ülistama. Nalja kui palju! See järel suundusime kõik parki. Urkega oli see kohutav. Ma ei väsinud ära kõndimisest, vaid naermisest.
Seejärel igasugused mängud ja teatevõistlused, muna-sõjad ja veel rohkem palavust ja kuumust.
Abiturent on jumal!

Õhtune rets oli jumalik! Kõigepealt tiirutasime kinniteibitult linnas ja siis juba suundusime tsirkusesse. Võeti paari kaupa, silmad kinni seotud. Meid hakati vedama koolimaja peal erinevatesse tsirkuse ruumidesse. See oli lihtsa ülilahe! Võin kihla vedada, et kellelgi tõesti ei olnud nii lahedat. Abiturendid nägid nii palju vaeva, olid nii loomingulised. Meie koolimaja on lihtsalt nii cool! Ma ei oska seda kirjeldada kah. Vähemalt ei jõuaks ma sellest kirjutada.

Super päev!

Tuesday, September 21, 2010

Päev möödub liiga kiiresti

Mida teha, kui valikuid on liiga palju?

Istun Ida pool. Kohe lippan trenni. Tänane päev? Sulamisrohke. Vihma ja märgu jalgu.

Mu pihta on nyyd liiga palju pilke. Kumba valida. Kas ma pean yldse valima?
Abi oleks vaja.
Mis tee on 6ige?
Kumb?
Kes?

Saturday, September 18, 2010

Koit

Me paneme peo käima, see on tõeline märk, et vanadus on kaugel. Me mõtleme oma enda peadega. Me ei mõtle suremise peale. Kui sul on kolm õuna, siis see on kaugel surmast. Mis iial me ka ette ei võtaks, me teame, et see kes meist esimesena toob taevavõlvi meie juurde, siis kaugelt ette võtku meie haletsusväärne naer. Kui kostub maailma tagustesse piiridesse me naerukaja, siis elagu ta vaesus ja viletsus. Me ei põlga ega salga ise ennast, ega teisi, me söödame träänsi kõikidelle sisse, et elus püsiks üks ja ainus. Me elame, et tunnistada vabadust, mis meie endi ümber kallistab. Kanname kultuuri ja töötame iseendi heaks. Ma olen uhke, et meil on meie.

Igatsus

Triin on minu valge koer mustale koerale, mu öö päevale, mu õnn kurbusele, mu löögid südamele. Ta on kalju mu mustadele päevadele ja päike mu pärastlõunale. Kirjeldamatult hea. Kuid öeldakse: "maailma parimaid asju ei saagi kirjeldada."




Armastan skype, et saame teineteist näha.
Nii kaugel, aga ikka nii lähedal.
Armastan teda!

Thursday, September 16, 2010

Õnnejunnis

Mis möödas, see möödas - seda tagasi ei saa.

MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN. MA ARMASTAN.

julgen seda nüüd tervele maailmale kuulutada!

Tuesday, September 14, 2010

Ma olen kasvanud. Olen kasvanud kohe päris palju. Kui aasta tagasi tegid mind õnnelikuks ühed asjad, siis nüüd piisab mulle ka nendest teistest. Tubli olen... Või olen ma lihtsalt mõnes valdkonnas alla andnud?

Saturday, September 11, 2010

Kus te küll käisite?

Kellega laulsite?
Ilusad tüdrukud - silmad täis tuld.

Kvaliteetaeg Ullaga. Kvaliteetaeg Idaga. Kvaliteetaeg iseendaga.

Rahulik päev.

Thursday, September 9, 2010

Falling

Kummaline päev oli. Mõned pöörasid ära - head mõttes ja lõbu oli laialt. Kaspar teeb füüsika õpetajale peapaela. Joonasega on füüsika tunnid lõbusad. Religiooni õpetaja on ülikõige!!!!!!!! Näitlejameisterlikkus on samuti ÜLIKÕIGE! Üks noorhärra on ka salaja pisut hea. Aga sellest me ei räägi ja unustame ära üldse. Ja igatsus on ka suur - nagu alati. Aga seda korvab õhtune trenn, mis on raske ja pärast on lihtsalt tuju väga-väga hea! Naeratus näos trammi ja liueldes ja tantsides kodupoole.
Ainult nüüd hakkan ma juba tasapisi seda baltika kanti kartma. Pistoda peab olema alati vööl. Veidrad onud!

Ning blogi pealkiri Fearless oli kunagi väga tõene. Nüüd on see tõesti juba irooniaga siin. Kuid uskuge mind - enne tegin kõike ikka väga mõtlematult ja kiiresti. Julgust ja spontaansust jätkus. Vajusin kiiresti, sain üle kiiresti - kõik oli kiire ja kartmatu.

Falling is not the problem
when I'm fallin' - I'm in peace
It's only when I hit the ground
it causes all the grief

Monday, September 6, 2010

Tim McGraw

Täna ärkasin esimest korda täitsa iseseisvalt üles. Täpselt kella peale. Koolipoole minekut ja geograafiasse. Vot see oli üks... väga mõttetu tund. Mitte kuidagi targemaks ei saanud ja vist mitte keegi ei kuulanud ka. Sai ainult trips-traps-trulli mängitud ja niisama naerdud.
Siis vist oli... kui ma ei eksi... inglise keel. Mis oli kohati päris tore.
Pärast seda oli ladina keel. Vot... see oli päeva tipp! Mitte millestki ei saanud aru. Ega hakka vist saama ka, kuna nalja oli rohkem kui üldse midagi!
"Usk surutakse nurka" + "kivi lendab pähe" - sellised jutud.
Süüa saime ka vahepeal, mis oli totaalne WIN!
Ja kõnetund oli ka täna Tõnis Rätsepaga. Hea oli. Mõnus oli. Hea jutt oli. Mõnus tund oli.
Tsillisime veel kohvicumis ja off-to-go = TRENN OOTAS! Ülihea oli. Väga, super, hüper väsitav. Aga hea! Peab taas rajale saama.
Kell oli juba üheksa, kui sain söögiplatsil Henri ja Mattiasega kokku. Mmmm. Ja öine baltijaam. Nice! Aga elus.
Tagasikõnd siiski ei olnud iseendale nii hea... vähemalt mitte selle playlistiga.


When you think Tim McGraw
I hope you think my favorite song
Someday you'll turn your radio on
I hope it takes you back to that place
When you think happiness
I hope you think that little black dress
Think of my head on your chest
And my old faded blue jeans
When you think Tim McGraw
I hope you think of me

Sunday, September 5, 2010

Fuck yeaaaa!

Päev on igati korda läinud. Hommikul vara ülesse, asjad kokku ja Tallinna tagasi. ProDance ja valikrühm! Mmmmmm... Eks näha ole, mis saama hakkab. Loodetavasti jõuan!


"Dancers are the athletes of God."
~Albert Einstein

Friday, September 3, 2010

Kohe päris kool!

"Ja hetkel, mil ma ei oska midagi teha - ei oska ega saa ka keegi aidata. Muidu on küll kõik suured tarkpead. Ma ei taha vajuda. Kas on raske aru saada? Ei taha!"

Hommikul küll kartsin õue astuda. Vihma sadas ja tuul möllas ikka raevukalt. Kuid seadsin sammud Nukuteatri poole... ja saingi Monaga kokku. Õuyeaaah, läksime ikka väga rahulikult kooli. 8:45 beibi! Esimene oli... las ma mõtlen. Geograafia. Meeldib mulle, aga selline tunne, nagu poleks seda sada aastat näinud/õppinud/lugenud. Siis panime padavai matemaatikasse. Oh no, ja mu seljataga on Oskar ja Henri - tõotab tulla küll naerurohke! Võitsin kihlveoga Joonasel 2.- ka! HALLELUJA! Kirjanduses olin Joonasega. Ja Neemega. Ja pilkudega ja õpilaspiletitega. Ja siis oli küll kõht tühi, aga vene keele test ju ootas! See oli tsirkus. Bingo-loto! Aaaaa, koolis on Ingel ka! Naeran ise kõva häälega, kuna Triinu tüütasin ka sellega, aga tõesti... INGEL! Mis kõige parem - lavaline liikumine. Mmmmm, õuyeaaah! Ja seltskonnaga Mc-i ja tantsutrenni (mis oli luks!!!) ja koju.
Kõik läks nii kiiresti, et lausa kurb hakkas.

Aga kodus on ka hea olla. Kitarr, oma voodi, oma tuba, oma...

Arvan, et selline päevade kirjeldus kestab veel nädalakese. Lihtsalt - uus ja huvitav.

Siis panen vana teed pidi edasi. Hea tee on. Saab kõik ära rääkida südamelt.

Ma ei kuulu kuhugile
ei ühte, ei teise
ei uute, ei vanasse
ei siia, ei sinna
ei nendega, ei teistega
ei üksinda, ei inimestega
kordan end vaid koguaeg:
ei uute, ei vanasse
kordan end vaid koguaeg:
tühi tunne on sees.
Mida teha?
Kas uputada või unistada?


Ma ei tea, kas peaksin sind tänama? Võib-olla pisut olengi tänulik, et aitad mul leida tantsudele sisu. Aga nii valus on, et tantsiks end ribadeks!

Thursday, September 2, 2010

Roks

Täna Vabaõhumuuseumi! Humanitaari rühmaga: humanitaar, muusika ja teater.

Oli tore... oli. Või õigemini... huvitav ka ei olnud. Naljakas oli. Mul on ikka palju kartuseid. Fearless or what... Nii küll ei lähe!

Maskotid teevad neile ka nalja. Mulle väga mitte. Aga üldjoontes on super! Hiinakas istusime suure kambaga ning nautisin olukorda.

Pärast Sandriga meeleheitlik Roksi otsimine ja kõik koos kesklinna istuma. Mis see oli - evil-puppy-eyes. No aitäh! Lusikanaine, eksimine, pilgud ja segased mõtted.

Moderni käisin ka tantsimas! Hea oli... teistsugune, aga hea. Kuidas see lause oligi: "Kunagi ei ole head või halba... on teistsugune."

Ja muidugi ma mõtlen, kas see hakkab iga postituse lõpus olema, see, kuidas igatsen ma kodu-rahvast. Võib-olla hakkabki. Mul ei ole selle vastu midagi, loodan, et ka neil pole. Südamed ja kallistused ja seebimullid teile sinna!

"Vahel on nii, et saatus tahaks, et me oleks koos. Aga meie ei taha... Kuid vahel on nii, et saatus lahutab meid jäädavalt, kuid meie jääme ikka kokku. Kuidas on need lood meiega? "

Kristerit igatsen ka!

On lollus ja naiivsus see
kui miski on mu südames.
Millest rääkida nüüd ka ei saa
ning midagi selle heaks teha ei saa ka.

Öeldakse ajalugu korub...

Wednesday, September 1, 2010

Esimene päev!

Sattusin hommikul paanikasse... Ja siis rahunesin, lükkasin tekkli pähe ja hakkasin kooli poole sammuma. Indeed, olingi vara kohal. Õnneks ilmus Kaspar ja Eike ka kohe kohale. Ning siis juba kõik kamp. Aktus, klassijuhataja, teatrirühm, Von Kraal.
Üha rohkem saan ma aru, et ma ei kahetse midagi, mis olen seni elus teinud!
Ainult pisut igatsen... ei saa salata.

Siis kodupoole ja õde-õde söögiaeg.

Ainuke kurb oli see, et mind ei olnud The Angusil... see oli tõesti muserdav.

Ja trenni - mis oli heaaa! Värskendav ja aitas alustada uut rutiini. Tantsuakadeemia oli täna. Homme ja ülehomme ka... Aga siis juba midagi muud!

"Alati olin ma unistanud sellest hetkest, mil saan ma alustada uut elu. Mitte elu, vaid lehekülge, peatükki või raamatut - jah, ära leierdatud jutt. Aga nii oli. Nüüd on mul see võimalus. Ja ma kartsin. Olin lausa surmahirmus. Ometi... ometi, ometi - olen ma rahul. Ja kuidas veel. Tsiteerin meest, kelle nimi kahjuks ei jäänud veel meelde: Haara päevast! Ela päevas! Aitäh talle... Ma võtsin kohe soovitust õppust."

Aga Tallinn on ka luks! VHK on luks! My hood on ka luks! Vanalinn on ka luks! Tants on ka luks! Kõik on... kodu!