1:27pm = afternoon?

Ta tiksub
pärastlõunases hallis
novembris
ja vaatamata külmadele jalgadele
ning vahel ka jahedale skeptilisusele
ootab ta
sooja und.
Puudutust.
Sõna.


She's hanging
around in the gray
afternoon
in November
and despite the cold legs
and sometimes despite the cool skepticism
she waits for the
warm sleep.
Touch.
Word.

I share 127 kisses

I share 

hypothetical

kisses with 

every situation 

I like. 

And don't like. 

Hypothetically. 

Ma jagan

hüpoteetiliselt

suudlusi

iga situatsiooniga,

mis mulle meeldib.

Ja mis ei meeldi. 

Hüpoteetiliselt. 

127 days after

Avas tee,
mida sa avada ei julgenud.
Kutsus.
Ja sa läksid.
Ja ometi, hoolimata, ometi kõigest,
mida olid endale lubanud
astusid.

Ja läksid peatselt tagasi.
Kahetsusega?



He opened a way,
you were scared to open the door.
He called.
And you went.
And yet, despite everything,
you had promised yourself
you took
the step.

And soon, you took
a step back.
With a regret?

127 keerutust

Ma küsin hästi palju, sest ma tean kui vähe ma tean. Seda ma tean. 

See on see, mida ma tean. 

Ja kui keegi pakub mulle uut tõde, 

siis ma kaalun seda

kuulata. Mõista. 

Kasutage ära. 

Ja kui ma enam ei küsi, siis ei tähenda, 

et ma tean nüüd piisavalt. 

Vaid vahel tuleb lasta vastustel

naiivselt

enda juurde ise tulla. 

Naiivselt. 

Vahel väga tõsiseltvõetavalt. 

Keerutan naiivselt.
Ma võin küsida, aga vastuseid
ei saa anda.
Keerutan.