Sunday, February 26, 2012

Ma ei...

Ma ei käi enam mereääres, kuigi elan sellest jalutuskäigu kaugusel.
Ma ei tantsi enam lõbust muusika järgi, mis kõlab mu toas.
Ma ei kirjuta enam muusikat, kuna ei leia inspiratsiooni.
Ma ei vaata enam õudukaid, sest need võtavad aega.
Ma ei käi enam maal, sest ma olen koguaeg hõivatud.
Ma ei nuta enam, isegi mitte rõõmust, sest midagi ei juhtu.
Ma ei näitle enam rõõmust, sest seda kästakse mul teha.
Ma ei küpseta midagi, kuna kardan oma kaalu.
Ma ei käi öösiti väljas, kuna järgmistel päevadel on ju vaja värske olla.
Ma ei tegele oma koeraga, kuigi ta on iga päev mu kõrval.
Ma ei tunne enam midagi, kuigi elul oleks mulle nii palju anda.
Ma ei naerata enam võõrastele, sest kardan äraütlemist.
Ma ei tunne usaldust, sest olen võõraks jäänud.
Ma ei vaja kedagi, kuigi tunnen end nii üksinda.
Ma ei vaidle tühistele asjadele vastu, sest mul on juba nii suva.
Ma ei hinga enam headust, hingan välja ainult ükskõiksust.
Ma ei keeruta silmi, sest mind ligtsalt ei huvita.
Ma ei tunne puudust, kuigi tahaksin hoolida.
Ma ei tunne meeldivust, sest olen muutunud nähtamatuks.
Ma ei aja enda tubagi sassi, kuna kardan elus korralagedust.
Ma ei igatse kedagi, kuna ma ei tunne enam kedagi.
Ma ei armasta enam iseennast, sest ma ei tunne end ära.
Ma ei armasta enam iseennast, sest see ei ole mina.
Ma ei armasta iseennast, kuna minus ei ole enam midagi armastada.

No comments: