Mul on aega märgata, kuidas rohelised lehed pruunideks muutuvad. Kuidas külmus mu jalataldadesse poeb. Kuidas tuul toob kaasa vihmapilved. Märgata, kuidas rasketes hetkedes on ilu. Ning kuidas pealiskaudses täiuslikkuses võib peituda tühjus. Aeg märgata, kuidas suureks kasvamisest ei ole saanud muutus. Sellest on saanud tee lähemale iseendale. Rohelised lehed muutuvad pruunideks. See pole halb. See ei ole halb märk, et läheneb talv. Muutused. Kargus. Ja külmus.
See on märk, et on aeg hakata äratama oma südameid veel suurema soojusega.
No comments:
Post a Comment