Hirm külmutab su

Hirm halvab. Hirm võtab osa sinust ja peatab selle osa töötamast. Mõistmast. Armastamast. Ta võtab ja vaatab, pigistab oma käte vahel -- keerab lukku su mõistuse, võimalused ja loovuse. Sunnib sind vaikima, kuid karjub sulle kõrva. Ütleb ainult seda, mida keegi ei sooviks kuulda, mida sina ei taha kuulda. Hirm halvab su mõistuse, ajataju ja ruumi. Hirm hakkab halvama su füüsist seisatades su jalad, kuumendades su temperatuuri ja väristades su käsi. Võtab võimust kohtades, kus ei tohiks ta olla ei käskija ega keelaja. Hirm istub su peal, hoiab sul ümbert kinni ja vaatab otsa. Mida ta tahab, et sa ütleksid? Soovib, et ütleksid, kuidas kardad ja tunnistad liikumatust? Valetaksid, et kõik on korras? Mida ta tahab, et sa üldse sellises situatsioonis ütleks? Ta külmutab kõik su häälepaelad.

Hirm vaatab sulle otsa ja ütleb, et tal on sinust kahju. Ja sel hetkel saad sa aru kui kahju on sul endast.
Mida sa hirmule vastad?