Su püsivus

Ma imetlen su püsivust. See, kuidas sa püsid protsessis. Püsid tänases päevas. Püsivalt loodad head või teadvustad endale püsivalt, et varsti on kõik kohe hea. Püsivalt tuletad meelde ilu, mida sa näed. Püsivalt ütled "ei" sellele, mis seda ilu ei kasta. Investeerid sinna, kus soovid näha kasvu. Investeerid endasse, et näha enda kasvu. Viisid, mis moodi sa seda püsivust säilitad, näitavad su mõtteid, tarkust ning siiski püsivalt tegutsevat soovi. See, kuidas sa püsivalt võid imetleda inimest, või pärastlõuna valgust, või leida lahendusi pärast und on miski, milleni me kõik püsivalt pürgime. Otsides su püsivusele alust ei saanud ma märkamata jätta, kui lihtne on seda püsivust saavutada - raskus seisneb seisma jäämises, sest meile püsivalt öeldakse, kuidas rahu peab otsima, mitte selles lihtsalt eksisteerima.
Sa oled see püsivus, millest me unistame, aga püsivalt kipume mööda jooksma.
Hirmust, et kuskil on miski parem. Aga see miski kuskil ei ole püsiv.

Ma imetlen su püsivust.