Upun oma enese romantikasse ja uhkelt vaatan tagasi eelnevasse, ebamugavasse katsumusse. Proovin leida ka kohta praeguses katses või katsumuses, või katses katsetada katsumust. Kõige rohkem proovin mitte taas ette joosta. Kiirustada kõigega. Ma mäletan selgelt seda sügisest pärastlõunat kui kõndisin mööda kohtadest, mis olid nii võõrad - kuid kõndisin nagu teadsin neid, sest kohe tutvusin. Kõndisin mööda inimestest, kes olid nii võõrad - kuid möödusin ja teretasin neid, sest kohe tutvusin. Sel sügisel ma kõndisin iseendana iseendaga. Ja naeris nii valjult. Ja tegin mentaalse pildi igast heast hetkest.
Mul pole midagi uut. Aga vana võtaks küll. Me lubame, et vana tuleb tagasi - uude.
No comments:
Post a Comment