Sulgesin silmad, kuulasin - mida? - ei tea. Võib-olla iseenese, võib-olla tema, võib-olla kogu maailma südametukseid. Kõik peitus selles: õnn, unustus, igavik. Ainult olla nii - igavesti.Mida pimedam, vaiksem ja üksildasem oli, seda lähedam oli ta mulle. Tundsin, kuis suudluses me hinged vahetusid, kuis kaisutuses viimased seinad me vahel murdusid.
No comments:
Post a Comment