Muinasjutt

Ma lugesin Talle Tuhkatriinut. Seda sama raamatut, mis oli väiksena mulle nii kallis olnud.

Jõudsin lõpusõnade juurde: "Ja nad elasid õnnelikult elu lõpuni..."

Siis muheles Ta armsalt, pööras näo minu poole ja küsis: "Kaisa, kus kohata oma printsi?"

Ma ei oskanud midagi öelda, tekitasin vaid naeratuse oma näole ja kehitasin õlgu.

Ta küsis uuesti: "Kuid kas on neid üldse olemas? Kas ikka Sina leiad ühe?"

Paar sekundit piinlikku vaikust.

"Ma annan sulle teada, kui ma mõnda kohtan," laususin ma ja mu peas tekkis lootus. Õnneretk võib alata.