Wednesday, July 15, 2015

Me oleme taimed

Mis ühele imeilus viljapõld, kus suviti autoga mööda sõita ning peatuda unistusteks... see teisele töö ja perele leiva tooja. 



Me oleme taimed.
Ja ainus imeline selgitus, mis ma selle all mõtlen on see, et meie sarnasused ja erinevused teineteisega on hämmastavad. Ja hämmastavalt ilusad.

Kujuta ette kahte lille samast sordist. Võtame näiteks roosid. Seemnest tärkavad lilled. Enne seda otsustab ema, kuhu need kasvama panna. Üks ostab poest ja poetab koju potti. Armsasse vanalinna korterisse, mille hõng paneb taime vaikselt tärkama. Teine ostab poest ja poetab kodus aeda. Armsasse Lõuna-Eesti kirsipuudega maja taha, kus tal on ruumi kujutlusvõimeks, et kasvada suureks. Üks ja see sama sort. Võib-olla ka sama värvusega. Aga täiesti teine valmimine.
Me ei saa võrrelda sama sordi kasvamist ja arenemist; panna neid võistlema, kumb on parem ja halvem. Neil on olnud teised teekonnad. Teised võimalused. Teine muld ja "ema." Ning samuti nad ka kasvavad teistsuguseks.

Kujuta ette kahte lille samast sordist. Võtame näiteks tulbid. Tulbisibulast tärkavad ühel vanaema pannkoogihommikused kollased õied. Või ärkavad teisel tulbisibulast erkroosad päikeseloojangu toonidega nupud. Kuidas teha selgeks ühele neist, et tema ilu on sama, mis teisel. Kuidas teha selgeks, et teiste ilu võib imetleda ka enda omas kahtlemata. Kuidas teha selgeks, et on keegi, kellele meeldivad tulbid... ning kirsiks tordil veel täpselt tema tooni.

Kujuta ette metsikut aeda koos põõsaste, puude, lillepeenarde ning umbrohuga. Milliste erinevustega on nemad koos elanud. Keda õpivad nad tundma ja nägema. Kellega nad harjuvad üleüldse elama. Ja siis kujuta ette neid maitsetaimi su köögi aknalaual, kelle ainukesteks sõpradeks on naaber münt ning naabri-naaber meliss. Ta on kasvanud nendega üles. Nii peabki tema meelest maailm veerema ja arenema. Ta ei olegi harjunud lopsakate õunapuudega, mille all lapsed suviti pentangi mängivad. Ta on harjunud unistama ja valima enda ümber naabreid hoolikalt.

Kujuta ette kahte potilille: kaktust ja jõulutähte. Mõlemad on sul kodus truud kaaslased. Üks vajab vett vähe, seisab tihti üksi ja okkaliselt. Teine tärkab ja saab su kodust osa enne jõule, kui puhkeb ta õitsele ja kaunistab periooditi su elutoa lauda. Kas sa saad neid võrrelda? Mille alusel? Maitse? Meeldivuse? Kuid see ei ole ju päris õiglane võrdlus... See on puhas huvide eripära.

Me oleme taimed.
Vaatamata oma sarnasustele oleme nii erinevad. Vaatamata erinevustele oleme nii sarnased. Lõpeta oma teekonna võrdlemine teisega, kellel ei ole sinuga sama nimi. Ära tõuka eemale neid, kes paistavad võõrana - sest samuti paistad sina ka neile.
Näe enda ja elu ilu nii nagu imetled oma lemmiklilli; kirsipuid, mis poetavad sulle magustoitu ning salapäraseid troopikataimi, kelle kauge päritolu tundub nii eksootilisena.
Ei ole vaja enam ette kujutada. On aeg seda kõike näha.

Mis ühe jaoks on umbrohi, on teise jaoks võilillepärg, mis kaunistab tuule käes juukseid.

No comments: